Penuja vana ehk esimene koolimaja ehitati sellesse paika kiriku kõrval 1875. aastal. Vene õigeusu kihelkonnakool oli Penujas alustanud tööd juba aastal 1861, abikool kaheksa aastat varem, aastal 1853. Lõpuks oma majja kolinud kool oli kaheastmeline - valla- ehk abikooli aste ja kihelkonnakooli aste. 1919. aastal toodi Penuja kihelkonnakooli juurde üle ka 1838. aastal asutatud Niitsaadu vallakool. (Niitsaadu koolist räägib oma ''Ühe vana tuuletallaja noorepõlve mälestustes'' August Kitzberg, kelle vend Jaan Kitzberg, sünnijärgse liignimega Kits, Niitsaadul koolmeistriks oli).
1920. aastal muudeti Penuja kihelkonnakool nime järgi algkooliks ja selle ülalpidajaks sai Penuja vald. Kuni 1928. aastani oli algkoolis neli klassi, 1928. aastal lisandus V klass ja alates septembrist 1929 töötas kool juba 6-klassilisena.
Pärast Eesti Wabariigi okupeerimist kehtima hakanud Nõukogude koolikorralduse järgi muudeti Penuja, nagu enamus teisigi riigi algkoole, 7-klassiliseks mittetäielikuks keskkooliks. Seda nime - Penuja Mittetäielik Keskkool - kandis kool aastatel 1944 - 1950. Aastatel 1950 - 1962 oli kooli nimeks Penuja 7-klassiline Kool, siis viidi vanemad klassid üle Abja Keskkooli ja kool sai üheksaks aastaks taas tagasi oma vana nime Penuja Algkool. 1971. aastal kool Penujal suleti.
Hoones on tegutsenud raamatukogu ja sidejaoskond, vahepeal seisis vana pruun maja ka tühjalt.
1990. aastate algul ehitati maja ümber uueks. Esimest maja meenutab vaid uue hoone samale vundamendile laotud põhiosa, täielik uusehitis on parem tiib. Maja sai ehituse lõppedes uhke ja avar rootsipunane, selles tegutses aastatel 1993 - 1999 koolijuhataja Ingrit Porkaneni käe all veelkord Penuja algkool.
Peale Penuja algkooli lõplikku sulgemist seisis maja mitmeid aastaid taas praktiliselt tühjana. Tänu Abja Koolituskeskuse projektijuhi Sirje Risti kirjutatud investeeringutaotlusele sai külaselts 2004. aastal põllumajanduse ja maaelu arengu programmist SAPARD külamaja renoveerimiseks 198 000 krooni toetust. Abja vald tasus 10-protsendilise omafinantseeringunõude, vallavolikogu tegi otsuse lisada summale veel 50 000 krooni. Selle rahaga said korda ja sisustatud saal, söögituba, köök, külaliste- ja arvutituba, külavanema tuba ning abiruumid.
Hoone kuulub Abja vallale, Abja Vallavalitsus toetab Penuja Külaarendamise Seltsi nõu ja jõuga.
2011. aastal sai külamaja endale järjekordse projekti raames uued aknad ning kena päikesekarva välisilme.
Tööjärjekorras ootab veel sisemiste aknapõskede iluravi.
Garderoob.
Uste taga paremal asuvad härrade ja daamide tualetid.
Vaade avatud koridorile.
Uks paremal viis algkooli ajal õpetajate tuppa, praegu asub seal külaseltsi eraruum.
Avatud koridor.
Turvaukse tagant leiavad väsinud teelised soovi korral pehme aseme.
Kahest algkooliaegsest klassiruumist on saanud avar saal, kus istekohti jagub 60 inimesele.
Saali kütavad ahi ja kamin, otsaakendest avaneb kena vaade metsale ja vanale õigeusu kirikule.
Kunagine laste söögituba kannab ka praegu söögitoa nime.
Siin on hubane pidada väiksemaid üritusi.
Köök öeldakse olevat iga kodu süda.
Külamaja süda on köök kohe kindlasti. Siin on olemas kõik toidutegemiseks vajalik: kaks kraanikaussi, elektripliit ja -ahi, puupliit, külmik, kohvimasin, veekeetja. Pottidest-pannidest rääkimata.
Lisaks neile teenivad virka perenaist ka nõudepesumasin ning pesumasin.
Maja alla keldrisse ehitati 2011. aasta suvel nõudlikumalegi leilitajale meelepärane saun.
Saunas on viis ruumi: kaminaruum, puhketuba, WC, duširuum ja leiliruum.
/Postitas Ly/
No comments:
Post a Comment