Saturday, June 30, 2012
Jupike ajalugu
Remondi käigus ilmub ikka välja vanu ja ammuunustatud asju. Tõrvandimaja sahvris peitis end seinatahvel, pärit kaugest nõukaajast, mil selles majas tegutsesid velsker ja ämmaemand:
Friday, June 29, 2012
Jaanilauba õhta
Lõke oli.
Jalgpallilahing oli.
Muusikaline etteaste oli.
Üle kahekümne inimese oli.
Vihma õhtul enam ei tulnud.
Viisakad jaanid olla olnud.
Jalgpallilahing oli.
Muusikaline etteaste oli.
Üle kahekümne inimese oli.
Vihma õhtul enam ei tulnud.
Viisakad jaanid olla olnud.
Monday, June 18, 2012
Külas MTÜ Lootuse Külas
Eile, 17. juunil käisime Alfa kursusega väljasõidul, külastasime MTÜ Lootuse Küla ja EKNK (Eesti Kristlik Nelipühi Kirik) keskust Toompeal. Sõidu organiseeris meie kallis sõber ja kursuse läbiviija pastor Guldar Järve EKNK Abja Kogudusest.
Hommikul kell kaheksa: hakkame kogunema
MTÜ Lootuse Küla asub Harjumaal Kernu vallas Laitse lähedal, sellele panid aluse EKNK väliseestlasest piiskop emeriitus Märt Vähi ja tema poeg Andrew Vähi. Tegu on avalikes huvides tegutseva mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on alkoholi- ja narkosõltlaste võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel. Praegu saavad abi vaid mehed, kuid samasse Kernu valda loodetakse peagi luua ka keskus sõltuvusprobleemidega naistele. Seda juhul, kui õnnestub osta Lootuse Küla maadega piirnev maatükk, mida riik hetkel müüb. (Pikemalt saad lugeda siit: Maalehe artikkel 8. juunil 2012.) 2006. aastal alustasid Märt ja Andrew Vähi Lootuse Küla (Village of Hope) rajamist ka Kanadas.
Eesti Lootuse Küla asub keset imeilusat puhta õhuga männimetsa, kus praegu valendab puudealune pohlaõitest, sekka kasvab kanarbikku ja samblaid-samblikke. Keskuse loomiseks vajaliku taristu rajamist ja hoonete ehitamist alustati 2003. aastal piiskop Vähi poolt annetatud ja varem tema vanaisale kuulunud maadele, enne seda tegutseti paranduskodu Suurupi Sild nime all.
Küla südameks ja hingeks on EKNK Lootuse Küla kogudus, mille moodustavad Lootuse küla personal ja töötajate pereliikmed ning rehabilitatsiooniprogrammi läbivad mehed. Kogudust juhib EKNK piiskop emeriitus Märt Vähi, kaasa teenivad diakonid (abivaimulikud) Viljam Borissenko ja Roman Lunjov.
Pühapäevastel teenistustel, mis algavad kell üksteist, osalevad lisaks kogudusele ka meestele külla tulnud pereliikmed ning Lootuse Küla külalised, sõbrad ja toetajad. Kolmapäevased palveteenistused algavad kell 19.00 ja neile on samuti kõik oodatud.
Pärast pühapäevast teenistust on tavaks süüa allkorrusel asuvas söögisaalis koos külalistega lõunat, mille on enamasti valmistanud ikka programmis osalevad mehed ise. Eile oli menüüs makaronivorm singiga, mille kõrvale käis ülimaitsev tomati-sibulasalat ja suur viil pehmet juustu, leib või sai ningjoogiks vesi. Magustoiduks pakuti kohvi, teed, erinevaid saiakesi ja pirukaid ning jäätist - kõik selle tõid kaasa meestele külla tulnud sugulased. Tänuga võeti vastu ka meie külakost: purgid moosi, marineeritud kurkide ja õunamahlaga, kott kartulitega jne. Et küla peab end ilma riigipoolse püsiva toetuseta ise ära majandama, on igasugune abi neile teretulnud.
Venekeelset teenistust viib läbi Roman Lunjov (vasakul), tõlgib Aleksander Ivanov
Lootuse Küla vedavatest tublidest inimestest lähemalt ka:
¤ MTÜ Lootuse Küla looja ja juhatuse esimees piiskop Märt Vähi, kellega me kahjuks ei kohtunud, on Kanadast pärit väliseestlane, kes pärast 1991. aastat kolis koos abikaasa Alta ja perega tagasi Eestisse, kust tema vanemad II MS ajal lahkuma olid pidanud.
¤ Tegevjuht Viljam Borissenko (kes samuti kahjuks külast eemal viibis) läbis programmi 2003. aastal. Tema abikaasa Liis on Lootuse Küla administratiivjuht, neil on väike tütar. Viljam Borissenko on EKNK diakon.
¤ Haldusjuht Roman Lunjov - pikka kasvu naerusuine noor mees, kes liitus programmiga 2003. aastal ja pärast selle edukat läbimist otsustas liituda teeniva juhi programmiga ning jääda Lootuse Külla teisi aitama. Romanil on imearmas pere, pisikest kasvu tasane abikaasa Olga ja äsja kaheseks saanud vahva särasilmne pisipoeg Edvin. Roman on samuti EKNK diakon.
¤Saekaatri juhataja ametit peab Aleksander Ivanov, samuti 2003. aastal programmi läbinu. Aleksander elab koos abikaasaga Lootuse Külas alates 2010. aastast ja eelmisel nädalal sündis nende perre teine poeg.
***
Üheksa aastat pärast algust, aastal 2012 on siin suure metsa vahel olemas korralikud teed, toekas kolmekorruseline jämedatest palkidest administratiivhoone, selle kõrval samas stiilis õppehoone, mille ülakorrusel toimuvad jumalateenistused ja õppetunnid, keldrikorrusel aga asub söögisaal. On kolm kanadapärast punast maja programmis osalejatele, personali eluhooned, puidutööstus, vabatahtliku tuletõrjekomando depoo, katlamaja, puurkaev, oma veevärk. Üks uus maja personali tarbeks on parajasti ehitamisel.
Enne tõkkepuud, küla piiril, tervitab tulijaid aga kõigepealt armas punavalge majake, mille rootslastest sõbrad renoveerisid elatanud ja elu näinud Vassilile, kellel on paks valge kass ja maja taga sõnajalgade kõrval oma sibulapeenar. Kunstipäraste tähtedega tahvel välisukse kõrval teatabki kõigile lahkesti - Vassili maja.
Lootuse Küla 10-12 kuud kestev võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm ei ole kinnipidamisasutus, kus asjad toimuvad sunniviisiliselt. Programmis osalevad mehed tulid siia vabatahtlikult, tulid sooviga, et neid aidataks, otsusega end Jumala abiga ja ligimeste toel muuta. Aastate jooksul programmi läbinud meestest on sõltuvusest lõplikult vabanenud ja oma elus uue lehekülje pööranud ligi 70%, mis tähendab, et kümnest mehest seitse on saanud oma elu uuesti alustada - neil on nüüd armastus, pere, töö, kodu, parem tervis.. Võimas tulemus, kui kõrvutada seda näiteks teadmisega, et vanglast vabanenute hulgas on sinna varsti tagasi sattuvate meeste protsent umbes sama. Seitse kümnest.
Külal on oma puidutööstus, sajaprotsendiliselt sotsiaalne ettevõte, kus töötamine aitab meestes süvendada tööharjumust, samal ajal aitab see ka osaliselt katta keskuse majandamiskulusid - läbi aastate on tööstuse panus sellesse olnud keskmiselt 20%. Toodetakse ehitusmaterjali, küttepuid, kaubaaluseid, juurviljakonteinereid ja tehakse tellimustöid. Saekaatrit külastades hakkas kõigepealt silma ideaalne kord: ei ühtki põrandal vedelevat klotsi või saepuruhunnikut, selle asemel korralikult laotud materjalivirnad, kenasti puhtaks pühitud masinad - nii mõnelgi puiduga tegeleval ettevõttel oleks siit õppida kui palju!
MTÜ Lootuse Küla Päästeselts loodi 2009. aastal. Idee luua endile oma päästevõimalus sai alguse juba 2006. aasta alguses, kui süttis küla vanim hoone, töösoojakust ümber ehitatud majake, mis tules täielikult hävis. Et küla territooriumil asub ka kõrge süttimisriskiga puidutööstus ja kõik majadki on ehitatud puidust, loodeti hankida endale kiire kohaliku päästetöö tarbeks vana nõukaaegne tuletõrjeauto. 2008. aastal leidsid aga küla sõbrad Rootsi Hillerstopi New Free Church kogudusest Lootuse Küla tarbeks korraliku auto, vaid 24 000 kilomeetrit sõitnud Volvo F615, tegid korjanduse ja ostsid masina ära. 10. mail 2009 toodi see Eestisse ja anti pidulikult üle. Septembris ehitati saeveski kõrvale tuletõrjedepoo, vabatahtlikud tuletõrjujad läbisid vajalikud koolitused ja Kernu valla kaasabil muretseti varustus. Moodustati Kibuna abikomando, mis alates 2010. aastast valvab iganädalaselt vähemalt 60 tundi Keila komando alluvuses.
Hommikul kell kaheksa: hakkame kogunema
MTÜ Lootuse Küla asub Harjumaal Kernu vallas Laitse lähedal, sellele panid aluse EKNK väliseestlasest piiskop emeriitus Märt Vähi ja tema poeg Andrew Vähi. Tegu on avalikes huvides tegutseva mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on alkoholi- ja narkosõltlaste võõrutamine, rehabiliteerimine ja abistamine tavaühiskonda naasmisel. Praegu saavad abi vaid mehed, kuid samasse Kernu valda loodetakse peagi luua ka keskus sõltuvusprobleemidega naistele. Seda juhul, kui õnnestub osta Lootuse Küla maadega piirnev maatükk, mida riik hetkel müüb. (Pikemalt saad lugeda siit: Maalehe artikkel 8. juunil 2012.) 2006. aastal alustasid Märt ja Andrew Vähi Lootuse Küla (Village of Hope) rajamist ka Kanadas.
Eesti Lootuse Küla asub keset imeilusat puhta õhuga männimetsa, kus praegu valendab puudealune pohlaõitest, sekka kasvab kanarbikku ja samblaid-samblikke. Keskuse loomiseks vajaliku taristu rajamist ja hoonete ehitamist alustati 2003. aastal piiskop Vähi poolt annetatud ja varem tema vanaisale kuulunud maadele, enne seda tegutseti paranduskodu Suurupi Sild nime all.
Küla südameks ja hingeks on EKNK Lootuse Küla kogudus, mille moodustavad Lootuse küla personal ja töötajate pereliikmed ning rehabilitatsiooniprogrammi läbivad mehed. Kogudust juhib EKNK piiskop emeriitus Märt Vähi, kaasa teenivad diakonid (abivaimulikud) Viljam Borissenko ja Roman Lunjov.
Pühapäevastel teenistustel, mis algavad kell üksteist, osalevad lisaks kogudusele ka meestele külla tulnud pereliikmed ning Lootuse Küla külalised, sõbrad ja toetajad. Kolmapäevased palveteenistused algavad kell 19.00 ja neile on samuti kõik oodatud.
Pärast pühapäevast teenistust on tavaks süüa allkorrusel asuvas söögisaalis koos külalistega lõunat, mille on enamasti valmistanud ikka programmis osalevad mehed ise. Eile oli menüüs makaronivorm singiga, mille kõrvale käis ülimaitsev tomati-sibulasalat ja suur viil pehmet juustu, leib või sai ningjoogiks vesi. Magustoiduks pakuti kohvi, teed, erinevaid saiakesi ja pirukaid ning jäätist - kõik selle tõid kaasa meestele külla tulnud sugulased. Tänuga võeti vastu ka meie külakost: purgid moosi, marineeritud kurkide ja õunamahlaga, kott kartulitega jne. Et küla peab end ilma riigipoolse püsiva toetuseta ise ära majandama, on igasugune abi neile teretulnud.
Venekeelset teenistust viib läbi Roman Lunjov (vasakul), tõlgib Aleksander Ivanov
Meie inimesed
Lootuse Küla vedavatest tublidest inimestest lähemalt ka:
¤ MTÜ Lootuse Küla looja ja juhatuse esimees piiskop Märt Vähi, kellega me kahjuks ei kohtunud, on Kanadast pärit väliseestlane, kes pärast 1991. aastat kolis koos abikaasa Alta ja perega tagasi Eestisse, kust tema vanemad II MS ajal lahkuma olid pidanud.
¤ Tegevjuht Viljam Borissenko (kes samuti kahjuks külast eemal viibis) läbis programmi 2003. aastal. Tema abikaasa Liis on Lootuse Küla administratiivjuht, neil on väike tütar. Viljam Borissenko on EKNK diakon.
¤ Haldusjuht Roman Lunjov - pikka kasvu naerusuine noor mees, kes liitus programmiga 2003. aastal ja pärast selle edukat läbimist otsustas liituda teeniva juhi programmiga ning jääda Lootuse Külla teisi aitama. Romanil on imearmas pere, pisikest kasvu tasane abikaasa Olga ja äsja kaheseks saanud vahva särasilmne pisipoeg Edvin. Roman on samuti EKNK diakon.
¤Saekaatri juhataja ametit peab Aleksander Ivanov, samuti 2003. aastal programmi läbinu. Aleksander elab koos abikaasaga Lootuse Külas alates 2010. aastast ja eelmisel nädalal sündis nende perre teine poeg.
***
Üheksa aastat pärast algust, aastal 2012 on siin suure metsa vahel olemas korralikud teed, toekas kolmekorruseline jämedatest palkidest administratiivhoone, selle kõrval samas stiilis õppehoone, mille ülakorrusel toimuvad jumalateenistused ja õppetunnid, keldrikorrusel aga asub söögisaal. On kolm kanadapärast punast maja programmis osalejatele, personali eluhooned, puidutööstus, vabatahtliku tuletõrjekomando depoo, katlamaja, puurkaev, oma veevärk. Üks uus maja personali tarbeks on parajasti ehitamisel.
Enne tõkkepuud, küla piiril, tervitab tulijaid aga kõigepealt armas punavalge majake, mille rootslastest sõbrad renoveerisid elatanud ja elu näinud Vassilile, kellel on paks valge kass ja maja taga sõnajalgade kõrval oma sibulapeenar. Kunstipäraste tähtedega tahvel välisukse kõrval teatabki kõigile lahkesti - Vassili maja.
2005. aastal pälvis keskuse rajaja Märt Vähi autasu ''Eestimaa uhkus'', vasakpoolne klaastahukas kannab kirja ''Aadu Luukase Missioonipreemia nominent 2010''.
Nurgake tunnustuste ja autasudega
Vasakule metsa alla, sinna, kus praegu laste mängunurk ja puhkekoht, kerkib tulevikus kirik
Esiplaanil õppehoone, selle taga peamaja
Puidutööstuse teeots
Pohlad õitsevad!
Paremat kätt jäävad kolm maja programmis osalejatele. Sees valitseb puhtus ja kord, nagu igal pool mujalgi.
Pooleliolev maja
Teeristil
Kaugemal puude varjus seisab vana soojak: mitmeotstarbeline peavari, kust kõik alguse sai. Tõstetud muuseumi staatusesse.
Lootuse Küla 10-12 kuud kestev võõrutus- ja rehabilitatsiooniprogramm ei ole kinnipidamisasutus, kus asjad toimuvad sunniviisiliselt. Programmis osalevad mehed tulid siia vabatahtlikult, tulid sooviga, et neid aidataks, otsusega end Jumala abiga ja ligimeste toel muuta. Aastate jooksul programmi läbinud meestest on sõltuvusest lõplikult vabanenud ja oma elus uue lehekülje pööranud ligi 70%, mis tähendab, et kümnest mehest seitse on saanud oma elu uuesti alustada - neil on nüüd armastus, pere, töö, kodu, parem tervis.. Võimas tulemus, kui kõrvutada seda näiteks teadmisega, et vanglast vabanenute hulgas on sinna varsti tagasi sattuvate meeste protsent umbes sama. Seitse kümnest.
Külal on oma puidutööstus, sajaprotsendiliselt sotsiaalne ettevõte, kus töötamine aitab meestes süvendada tööharjumust, samal ajal aitab see ka osaliselt katta keskuse majandamiskulusid - läbi aastate on tööstuse panus sellesse olnud keskmiselt 20%. Toodetakse ehitusmaterjali, küttepuid, kaubaaluseid, juurviljakonteinereid ja tehakse tellimustöid. Saekaatrit külastades hakkas kõigepealt silma ideaalne kord: ei ühtki põrandal vedelevat klotsi või saepuruhunnikut, selle asemel korralikult laotud materjalivirnad, kenasti puhtaks pühitud masinad - nii mõnelgi puiduga tegeleval ettevõttel oleks siit õppida kui palju!
Paremale jääb küttepuude osakond, keskel on saekaater, vasakul peidus tuletõrjedepoo ja tõstukite-autode varjualune
Nõukaaegne ZIL teenib hoolast omanikku siiani
Kellegi käsi on joonistanud aknale pooleks murtud südame..
Saepuru kogumise jaoks automaatset süsteemi pole, see kogutakse suurtesse kottidesse ja veetakse käsitsi lattu
MTÜ Lootuse Küla Päästeselts loodi 2009. aastal. Idee luua endile oma päästevõimalus sai alguse juba 2006. aasta alguses, kui süttis küla vanim hoone, töösoojakust ümber ehitatud majake, mis tules täielikult hävis. Et küla territooriumil asub ka kõrge süttimisriskiga puidutööstus ja kõik majadki on ehitatud puidust, loodeti hankida endale kiire kohaliku päästetöö tarbeks vana nõukaaegne tuletõrjeauto. 2008. aastal leidsid aga küla sõbrad Rootsi Hillerstopi New Free Church kogudusest Lootuse Küla tarbeks korraliku auto, vaid 24 000 kilomeetrit sõitnud Volvo F615, tegid korjanduse ja ostsid masina ära. 10. mail 2009 toodi see Eestisse ja anti pidulikult üle. Septembris ehitati saeveski kõrvale tuletõrjedepoo, vabatahtlikud tuletõrjujad läbisid vajalikud koolitused ja Kernu valla kaasabil muretseti varustus. Moodustati Kibuna abikomando, mis alates 2010. aastast valvab iganädalaselt vähemalt 60 tundi Keila komando alluvuses.
Roman räägib komando tekkeloost ja sellest, kuidas nad endale rootslastest sõprade abiga päris oma päästeauto said
Guldar proovis metsa- ja kulupõlengu likvideerimisel kasutatavat metallluuda ja leidis, et ega sellisega polegi niiväga kerge pikemalt tööd teha
The Firefighter's Bible - Tuletõrjuja piibel.
(jätkub...)
Subscribe to:
Posts (Atom)